Itaalia astronoom Galileo Galilei, teadusajaloo üks uuenduslikumaid tegelasi, tegi suuri edusamme, mis muutsid kuni tema ajani aktsepteeritud nägemust kosmosest. 1611. aastal esitas ta paavsti õukonnale oma esimese enda loodud teleskoobi, millega avas astronoomias uue ajastu. Tema suhted kirikuga muutusid aga vastuoluliseks avastuste ja teooriate tõttu, mis seadsid kahtluse alla aktsepteeritud dogmad.
Selle teleskoobiga avastas Galileo varem nähtud taevakehad, nagu Jupiteri kuud, Veenuse faasid või ebakorrapärasused Kuu pinnal, mis näitasid, et taevas ei olnud muutumatu, nagu seni arvati. Kuid see, mis pinge tõeliselt vallandas, oli tema toetus Koperniku teooriale, mis väitis, et Maa ei ole universumi keskpunkt, vaid tiirleb ümber Päikese.
Galileo ja tema astronoomilise teleskoobi avastamine
1609. aastal ehitas Galileo oma esimese teleskoobi Hollandis kaugete objektide vaatlemiseks kasutatud instrumendi kirjelduste põhjal. Kuigi ta ei loonud teleskoopi, oli Galileo esimene, kes kasutas seda taeva vaatlemiseks ja teaduslike järelduste tegemiseks. See leiutis võimaldas tal teha olulisi astronoomilisi avastusi.
7. jaanuaril 1610 vaatles Galileo esmakordselt Jupiteri kuud, mis on vastuolus geotsentrilise mudeliga, mille kohaselt kõik taevakehad tiirlesid ümber Maa. Neli kuud hiljem avaldas ta oma teose Sidereus Nuncius (The Messenger of the Stars), kus ta kirjeldas Jupiteri kuud ja kuukraatreid, kummutades sellega Aristotelese astronoomia tõekspidamisi.
Kiriku esimene hoiatus 1616. aastal
1616. aastal suhtus kirik Galilei avastustesse juba kahtlustavalt, mis toetas ka Koperniku heliotsentrilist mudelit, mille kohaselt Maa ja planeedid tiirlesid ümber Päikese Koperniku teooria sattus otsesesse vastuollu teatud piiblitõlgendustega ning aastal Galilei kutsuti Rooma inkvisitsioonikohtu ette.
Kuigi teda seekord süüdi ei mõistetud, kästi tal heliotsentrismi kaitsmisest loobuda. Galileo nõustus seda teooriat avalikult mitte õpetama, kuigi ta ei lakanud kunagi uskumast selle teaduslikku paikapidavust ja jätkas uurimistööd eraviisiliselt.
Konflikt saavutab haripunkti: 1632 ja Dialoog maailma kahe suurima süsteemi üle
1632. aastal avaldas Galileo oma tuntuima teose, Dialoog maailma kahe suurima süsteemi üle, mis on kirjutatud kolme tegelase vestluse vormis: üks kaitses Ptolemaiose geotsentrilist süsteemi, teine Koperniku heliotsentrilist süsteemi ja kolmas toimis erapooletu vahendajana. Kuigi Galileo väitis, et teos oli erapooletu, kujutati Ptolemaiose mudelit kaitsnud tegelast, keda kutsuti Simplicioks, saamatuks ja põhjendamatuks.
See raamat vallandas kiriku raevu ja 1633. aastal kutsuti Galileo uuesti enne inkvisitsiooni.
Galileo kohtuprotsess inkvisitsiooni poolt
1633. aasta kohtuprotsessil süüdistati Galileot ketserluses, peamiselt selles, et ta rikkus käsku mitte kaitsta heliotsentrismi. Kuigi teda ähvardati piinamisega, ei tehtud talle seda kunagi. Lõpuks, et vältida karmimat karistust, oli Galileo sunnitud avalikult oma seisukohtadest loobuma.
Väidetavalt pomises Galileo pärast oma äraütlemist kuulsa fraasi "Eppur si muove" ("Ja ometi liigub"), kuigi selle väite toetuseks puuduvad ajaloolised tõendid. Pärast kohtuprotsessi määrati Galileole koduaresti, karistuse kandis ta oma villas Arcetris Firenze lähedal.
Tema viimased päevad ja tema pärand
Oma elu viimastel aastatel jätkas Galileo koduarestis olles kirjutamist. Vaatamata pimedusele, mis teda viimastel aastatel mõjutas, lõpetas ta oma töö Kõned ja matemaatilised demonstratsioonid kahest uuest teadusest, kus ta töötas välja kaasaegse füüsika alused.
Ta suri 1642. aastal, kuid tema kui teadlase pärand ajas aina kasvas ja tänapäeval peetakse teda üheks kaasaegse teadusliku meetodi rajajaks.
1979. aastal tellis paavst Johannes Paulus II Galileo kohtuprotsessi ülevaate ja 1992. aastal tunnistas kirik ametlikult tema veendumuses tehtud vigu.
Galileo juhtum on olnud sajandeid vaidlusi tekitanud ning paljuski sümboliseerib konflikti teaduse ja religiooni vahel. Kuid aastate jooksul on nii teadus kui ka kirik sellest juhtumist õppinud ning tänapäeval edendab Vatikan teadust oma astronoomiaobservatooriumi kaudu.
Elu jooksul seisis Galileo silmitsi arvukate väljakutsetega, kuid tema visadus ja veendumus tõe otsimisel muutis ajalugu. Tänapäeval mäletatakse teda kui moodsa teaduse teerajajat ning religiooni ja teaduse suhete võtmeisikut.