Pole kahtlust, et Mesopotaamia tsivilisatsioon on panustanud ülemaailmsesse kultuuri ainulaadsel viisil. Selle arenenud ühiskonna mitmekülgse panuse tähtsus on olnud võtmetähtsusega paljude inimteadmiste valdkondade arendamisel. Seetõttu vaatame allpool läbi kõik Mesopotaamia elanike olulisemad panused.
Mesopotaamia tsivilisatsioon
Mesopotaamia, mis kreeka keeles tähendab Jõgede vahel, viitas selgelt oma geograafilisele asukohale Tigrise ja Eufrati jõe vahel, mis asub praeguse Iraagi ja Süüria kirdeosas. See veerohkus võimaldas sellel piirkonnal saada üheks inimtsivilisatsiooni esimeseks epitsentriks.
Rohkem kui 6000-aastase ajalooga Mesopotaamia tsivilisatsioon on olnud paljude kultuuride sünnikoht, sealhulgas sumerid, akadlased, babüloonlased ja assüürlased, kes kõik jätsid inimkonna ajalukku kustumatu jälje. Mesopotaamias töötati välja linnad, templid ja õigussüsteemid, mis määratlesid tulevaste ühiskondade alused.
Piirkond jagunes mitmeks erineva mõjuga piirkonnaks. Kõige silmapaistvamad olid põhjas asuv Assüüria ja lõunas Babülon. Babülon omakorda hõlmas Sumeri ja Akadia piirkonnad. Kõik need tsivilisatsioonid aitasid kaasa olulistele edusammudele kirjutamisest astronoomiani, sealhulgas esimeste seaduste loomiseni.
Mesopotaamia kultuur
Mesopotaamia kultuuriline rikkus oli muljetavaldav. Religioossete, sotsiaalsete ja tehnoloogiliste elementide kombinatsioon võimaldas sellel tsivilisatsioonil luua tugeva aluse, mis mõjutaks teiste kultuuride arengut. Allpool uurime mõnda neist panustest põhjalikumalt.
Kirjutamine
Sumerlaste üks tunnustatumaid panuseid on kiilkirja leiutamine umbes 3500. aastal eKr. Kirjutamine sai alguse piktogrammide süsteemist äritehingute registreerimiseks, kuid muutus kiiresti ajaloo, religiooni ja kultuuri salvestamise vahendiks. The kiilkiri oli hädavajalik selliste eepiliste luuletuste loomiseks nagu Gilgameši eepos, üks inimkonna vanimaid kirjandustekste.
See kirjutamispärand mõjutas teisi kirjutamissüsteeme, mis hiljem välja töötati, näiteks kreeka ja ladina tähestikku, pannes aluse kirjaliku suhtluse arengule kogu maailmas.
Kalender
Mesopotaamia kalender on veel üks oluline edasiminek astronoomia valdkonnas. Kuu faaside põhjal jaotati kuud 30-päevasteks intervallideks, kokku oli 12 kuud, mille tulemusel sai aasta 360 päeva pikkuseks. Kuigi see kalender polnud täiesti täpne, võimaldas see varajastel Mesopotaamia astronoomidel täpselt ennustada loodussündmusi, nagu päikesevarjutused, ning korraldada ka põllukultuure ja festivale.
See kalender oli eelkäija paljudele teistele kogu maailmas kasutatavatele kalendritele, sealhulgas Babüloonia ja Egiptuse kalendritele.
La Moneda
Ka Mesopotaamia majandussüsteem oli uuenduslik. Enne valuuta ilmumist oli vahetussüsteem levinud süsteem. Ühiskonna keerukamaks muutudes ja äritegevuse laienedes tekkis aga vajadus tõhusama vahetusvahendi järele. Nii hakati kaupade väärtuse mõõtmiseks kasutama väärismetalle nagu kuld ja hõbe ning hiljem võeti kasutusele valuuta.
See areng hõlbustas äritehinguid ja võimaldas edasi arendada laiaulatuslikku kaubandust piirkonnas ja isegi teiste naabertsivilisatsioonidega.
Ratas ja ader
Võimalik, et Mesopotaamia sümboolseim tehnoloogiline edusamm oli ratta leiutamine umbes 3500 eKr. Algselt kasutati seda keraamikas, kuid hiljem kasutati seda ka loomade veetavates vankrites, muutes sellega transpordi ja hõlbustades kaubandust.
Rattale lisati adra arendus, mis võimaldas Mesopotaamia viljakates piirkondades põllumajandust paremaks muuta. See varajane ader, mida tõmbasid härjad, võimaldas põllumeestel künda ulatuslikke maa-alasid, suurendades põllumajanduslikku tootmist ja suutlikkust ülal pidada suurt populatsiooni.
Seksagesimaalne süsteem
Mesopotaamlased andsid maailmale ka seksagesimaalsüsteemi, mis põhineb arvul 60. See süsteem oli matemaatika arengu jaoks põhiline ja seda kasutatakse tänapäevalgi aja (60 sekundit minutis, 60 minutit ajas) ja nurkade mõõtmiseks. (360 kraadi ringis).
Hammurapi kood
Üks esimesi ja täielikumaid seaduste kogumikke oli Hammurapi kood. See seadustik, mille Babüloonia kuningas Hammurapi kuulutas välja umbes 1754 eKr, sisaldas 282 seadust, mis hõlmasid kõiki igapäevaelu aspekte, sealhulgas kaubandust, vara ja abielu. Hammurapi koodeks on kuulus põhimõtte "silm silma eest, hammas hamba eest" poolest.
See seaduste kogum tähistas verstaposti õigusajaloos ja pani aluse teiste kultuuride seadusandluse edasisele arengule.
Astroloogia ja astronoomia
Mesopotaamlased panid suurt rõhku tähtede vaatlemisele. Nad teadsid, et planeetide ja tähtede liikumine mõjutab looduslikke tsükleid ning kasutasid neid vaatlusi tuleviku ennustamiseks ja põllumajandustegevuse planeerimiseks. Astroloogia ja astronoomia olid omavahel tihedalt seotud ja kuigi tänapäeval peetakse neid eraldiseisvateks teadusteks, ei olnud iidsetel aegadel selgeid erinevusi. See võimaldas neil luua täpseid kalendreid ja ennustada selliseid sündmusi nagu kuu- ja päikesevarjutused.
Arhitektuur ja Ziggurat
Mesopotaamia kultuuri põnev aspekt oli arhitektuur. Mesopotaamlased ehitasid mudatellistest ja arendasid suuri ehitisi, mida tuntakse zikguraatidena, mis olid püramiidikujulised mitmetasandilised religioossed templid. Need templid olid pühendatud jumalatele ja toimisid haldus- ja usukeskustena.
Zikuratid polnud mitte ainult visuaalselt muljetavaldavad ehitised, vaid sümboliseerisid ka jumalate ja inimeste vahelist sidet. Üks tuntumaid sikkurate on Kuule pühendatud Uri sikkurat, mis on osaliselt alles praegugi.
Niisutus ja põllumajandus
Kahe jõe vahel asuv Mesopotaamia toetus suuresti põllumajandusele. Mesopotaamlased ehitasid keerukaid niisutussüsteeme, mis võimaldasid neil Tigrise ja Eufrati vett täielikult ära kasutada. Need süsteemid hõlmasid kanaleid, tamme ja veehoidlaid, mis kontrollisid põllukultuuride vee saabumist.
Tänu neile edusammudele sai põllumajandusest Mesopotaamia majanduse alus ja see võimaldas sellel tsivilisatsioonil õitseda mitu aastatuhandet.
See Mesopotaamia tehnoloogiliste ja kultuuriliste edusammude pärand pani aluse paljudele hilisematele ühiskondadele. Ilma Mesopotaamiata oleksid edusammud sellistes valdkondades nagu kirjutamine, seadusandlus, põllumajandus ja astronoomia läinud teistmoodi või sajandeid edasi lükatud. Mesopotaamia olulisus inimkonna ajaloos on vaieldamatu ja selle mõju kõlab tänapäeva ühiskonnas jätkuvalt.