La absoluutne populatsioon See on territooriumi demograafilise dünaamika mõistmise põhikontseptsioon. See ei teeni mitte ainult statistiliste andmete hankimist, vaid annab ka täieliku ülevaate sündimuse, suremuse ja rände mõjust konkreetsel perioodil. Neid elemente analüüsides on võimalik tuletada elanikkonna võimalikke sotsiaalseid, majanduslikke ja tervisekäitumisi ning teha teadlikumaid otsuseid.
Mis on absoluutne populatsioon?
Absoluutne populatsioon viitab teatud territooriumil elavate inimeste koguarv teatud aja jooksul, võtmata arvesse muid tegureid, nagu rahvastiku tihedus või ruumiline jaotus.
See arv on demograafilistes uuringutes võtmetähtsusega, sest koos muu statistikaga, nagu sündimus, suremus ja sisseränne, saab rahvastiku dünaamikat mõista ning tulevikuprobleeme ja vajadusi ette näha.
Absoluutrahvastiku tundmine võimaldab teha põhjalikumaid uuringuid, koostada ennustavaid mudeleid majanduskasvu, avalike teenuste nõudluse ja infrastruktuuri kohta ning prognoosida muutusi sotsiaaldemograafilises struktuuris.
Kuidas arvutatakse absoluutne populatsioon?
Absoluutrahvastiku arvutamiseks on ülioluline omada mitmeid statistilisi muutujaid, mis kajastavad rahvastiku kasvu või vähenemist teatud aja jooksul. Need muutujad hõlmavad järgmist:
- Sündid kokku (sünnimäär)
- Surmade koguarv (suremuskordaja)
- Immigratsioonid ja väljaränded kokku
Selle arvutamise põhivalem oleks järgmine:
Kogurahvastik = algrahvastik + (sündimus + sisseränded) – (suremuskordaja + väljaränded)
Täpse elanike arvu saamiseks piirkonnas tuleb need määrad liita, lahutada ja lõpuks rakendada esialgsele elanikkonnale.
Arvutamiseks vajalikud muutujad:
- Sündimus: See viitab sündide arvule tuhande elaniku kohta piirkonnas. See on ülioluline näitaja rahvastiku loomuliku juurdekasvu mõõtmiseks.
- Suremus: Näitab hukkunute arvu tuhande elaniku kohta. See näitaja mõõdab rahvastiku loomulikku kadu.
- Migratsioonid: See hõlmab nii immigratsiooni (inimeste arv, kes asuvad territooriumile elama) kui ka väljarännet (territooriumilt lahkujate arv). Mõlemad on demograafilise tasakaalu saavutamiseks hädavajalikud.
Absoluutrahvastiku arvutamise näited
Võtame näiteks kolm riiki, mille rahvaarv on väga erinev:
- Mehhiko: 2017. aastal oli absoluutne rahvaarv 129,163,276 132,242,957 2019 elanikku, kasvades 3,079,679. aastal XNUMX XNUMX XNUMX-ni. See tähendab XNUMX XNUMX XNUMX inimese kasvu vaid kahe aastaga, kajastades nii loomulikku juurdekasvu kui ka sisserände määra.
- Brasil: 2017. aastal oli seal 209,288,279 2019 212,310,252 elanikku, mis 3,021,973. aastaks kasvas XNUMX XNUMX XNUMX-ni. Siin näeme kasvu XNUMX XNUMX XNUMX elaniku võrra.
- Hiina: Maailma kõige suurema rahvaarvuga riigi Hiinas elas 2017. aastal 1,409,517,397 2019 1,419,791,153 10 elanikku, mis saavutas kasvu kuni XNUMX. aastani, kus see ulatus XNUMX XNUMX XNUMX XNUMX elanikuni. See enam kui XNUMX miljoni inimese suurenemine peegeldab ka sündimuse ja immigratsioonimäärade koosmõju sellel tohutul territooriumil.
Suhteline rahvaarv või rahvastikutihedus
La suhteline elanikkond, ehk rahvastikutihedus, viitab elanike arv pindalaühiku kohta. See arvutatakse absoluutrahvastiku jagamisel territooriumi ruutkilomeetritega. Need andmed on olulised, et mõista territooriumi suutlikkust oma rahvastikku säilitada.
Näiteks Hispaanias on territooriumide vahel suured rahvastikutiheduse erinevused. Väga linnastunud kogukondades, nagu Madrid ja Barcelona, on tihedus üle 700 elaniku ruutkilomeetri kohta, samas kui teistes provintsides, nagu Teruel või Soria, ulatub vaevalt 10 elanikku km² kohta.
See tähendab, et surve avalikele ressurssidele ja teenustele on tiheasustusega piirkondades tunduvalt suurem kui maapiirkondades või inimtühjades piirkondades.
Erinevused absoluutse ja suhtelise populatsiooni vahel
Peamine erinevus absoluutne populatsioon ja suhteline elanikkond seisneb selles, et esimene viitab elanike koguarvule, võtmata arvesse nende pinda, samas kui suhteline elanikkond võtab arvesse tihedust, st inimeste ja olemasoleva territooriumi vahelist suhet.
Näiteks kui kahel territooriumil on sama absoluutne elanikkond, kuid üks on teisest suurem, on suuremal territooriumil väiksem suhteline elanikkond, mis näitab, et see on vähem asustatud. Teisest küljest on väiksemal territooriumil suurem tihedus, mis võib kaasa tuua suuremaid väljakutseid infrastruktuuri ja teenuste osutamise osas.
Rahvastik ja statistika: demograafilise analüüsi tähtsus
Absoluutne rahvastikuanalüüs ei anna mitte ainult ülevaate sellest, kui palju inimesi ühes kohas elab, vaid koos teiste näitajatega kasutades annab see väärtuslikke andmeid rahvastiku struktuuri, kasvutempo ja muude oluliste tegurite kohta.
Näiteks absoluutrahvastiku analüüsimine koos sündimuse ja suremuse andmetega võimaldab hinnata, kas rahvastik vananeb, kas tal on piisavalt ressursse või on vaja rakendada poliitikat immigrantide ligimeelitamiseks.
Rahvastiku ja selle struktuuri analüüs
Üks kasulikumaid analüüse on rahvastiku struktuuri hindamine, st selle jaotumine vanusevahemike, soo ja muude tegurite, näiteks haridustaseme või tööhõive järgi.
- Sõltuvusindeks: mõõdab alla 15-aastaste ja üle 65-aastaste (ülalpeetavate) suhet tööealiste inimeste arvuga. Selle määra tundmine on hädavajalik elanikkonna hariduse või arstiabi vajaduste prognoosimiseks, mis hõlbustab sotsiaalteenuste planeerimist.
- Vananemisindeks: võrdleb üle 65-aastaste inimeste arvu kogurahvastikuga. Kõrge vananemismäär on väljakutse piirkondadele, kus on suur sõltuvus noorest tööjõust.
Lisaks saame rääkida asendusindeks mis võrdleb vanemaid inimesi noortega, võimaldades aimata, kuidas rahvastik tulevikus uueneb.
Madala sündimuse ja kõrge ülalpeetava suhtega ühiskond nõuab sisserändepoliitikat või rahvastiku kasvu stiimuleid, samas kui madala ülalpeetava suhtega ühiskonnas on tugevam aktiivne tööjõud.
Absoluutkogumi analüüs ja selle seos nende indeksitega ei avalda mõju ainult avalikule poliitikale, vaid ka ettevõtetele ja erasektorile. Koha demograafilise teabe tundmine aitab teil otsustada, kus avada uusi ettevõtteid või millised tooted on pikemas perspektiivis kõige nõutumad.
Kõik need andmed pole kasulikud mitte ainult valitsustele, vaid annavad väärtuslikku teavet ka rahvusvahelistele organisatsioonidele, ettevõtetele ja valitsusvälistele organisatsioonidele, et kavandada pikaajalisi rahvastiku kujunemisel ja kasvul põhinevaid strateegiaid.
Absoluut- ja suhtelise rahvaarvu mõistete ning tuletatud indeksite mõistmise olulisus seisneb selles, et need võimaldavad analüüsida nii praegusi kui ka tulevasi vajadusi erinevates valdkondades alates infrastruktuurist kuni tööturuni.