Esimene kolbmootor Selle töötas välja 1690. aastal prantsuse füüsik Denis Papinja selle peamine eesmärk oli vee pumpamine. Kuigi algeline, töötas Papini masin all atmosfääri rõhk ja see ei surunud veeauru kokku, mis muutis selle tõhususe osas piiratuks.
Hiljem inglise insener Thomas Savery täiustas seda tüüpi mehhanismi 1698. aastal, võimaldades seda kasutada kaevandustööstuses vee pumpamiseks üleujutatud kaevandustest. Kuid nendel mootoritel oli endiselt probleeme töökindluse ja võimsusega. See oli aastal 1712, kui Thomas Newcomen Ta täiustas neid edusamme omadega vabalthingav mootor, mis tutvustab vertikaalse silindri ja vastukaaluga kolvi konstruktsiooni, mis muutis selle kasutamist kaevandustes ja muudes rakendustes.
Tehnoloogiline areng ja James Watti saabumine
Püüdes täiustada olemasolevaid aurumasinaid, Šoti insener James Watt Ta tegi suuri edusamme aurumasinate konstrueerimisel, kui 1769. aastal pakkus välja eraldi kondensaatori – võtmeleiutise, mis suurendas tõhusust. Enne Watti kaotas Newcomeni masin suure hulga soojust, mille tulemuseks oli märkimisväärne energiaraiskamine. Watt lahendas selle probleemi, eraldades masina kondensatsioonifaasi.
Watti edusammude hulgas oli ka asjaolu, et lisaks auru tekitatud vaakumi ärakasutamisele suutis ta survestatud auru panna kolvi alla suruma, mis suurendas võimsust ja sellega kaasaegne aurumasin.
Aurumasin ja tööstusrevolutsioon
Aurumasina edukas rakendamine oli üks suurimaid impulsse Tööstuslik revolutsioon, mis sai alguse Inglismaal 18. sajandi keskel. See uus energiaallikas võimaldas tööstuskaupade tootmist plahvatuslikult suurendada. Algselt kasutati aurumasinat peamiselt kaevandamisel ja vee pumpamiseks; Kuid selle kasutamine laienes peagi muudesse valdkondadesse, näiteks transport ja tekstiilitööstus, muutes kõik need valdkonnad revolutsiooniliselt.
Suur edasiminek kasutamises aurumasin See oli transpordi valdkonnas, kus töötati välja esimesed vedurid ja aurulaevad. Aurumasin võimaldas ühendada kaugeid geograafilisi piirkondi, hõlbustades tooraine, tööstuskaupade ja inimeste transporti seninägematu kiirusega. See võimaldas 19. sajandi jooksul industrialiseerimise laienemist kogu Euroopas ja teistel mandritel.
Hilisemad uuendused ja tööstuslikud rakendused
Aurumasinate pidev täiustamine 19. sajandi jooksul oli nende leviku võtmeks. Üks peamisi uuendusi oli paisumootor, mis maksimeeris auru kasutamist, võimaldades sellel enne vabastamist täielikult paisuda, vähendades kütusekulu.
Veel üks kriitiline edusamm oli võime muuta kolvi sirgjooneline liikumine ringliikumiseks – muudatus, mis võimaldas mitmekordistada aurumasinate kasutusalasid, alates statsionaarsetest tööstuslikest rakendustest, nagu veskid ja tekstiilivabrikud, kuni laevade ja rongide tõukejõuni. , transpordi demokratiseerimine.
19. sajandi lõpuks oli auruenergia kasutusele võetud praktiliselt kõigis tööstusharudes ja riikides, mis tõi kaasa isegi uute tööstusharude, nagu keemiatööstus ning terase ja raua masstootmine, tekke.
Aurumasina sotsiaalne ja majanduslik mõju
Selle väljatöötamine ja kasutamine aurumasin Sellel polnud mitte ainult tehniline, vaid ka sotsiaalne mõju. Linnades muutis aurujõul töötavate tehaste kasutuselevõtt miljonite inimeste elusid. Enne tööstusrevolutsiooni töötas suurem osa elanikkonnast põllumajanduses; Uute tehastega rändas aga märkimisväärne osa maarahvast tööd otsima tärkavatesse tööstuskeskustesse. See põhjustas massilise linnastumise ja suurendas kaasaegsete ühiskondade keerukust.
Lisaks nõudis tööstustoodangu kasv suuri koguseid kivisüsi masinate toiteks, mis tekitas suure nõudluse söekaevandamise järele. See buum muutis mõned piirkonnad laiaulatusliku kaevandamise keskusteks.
Teine oluline tulemus oli muutus maailmakaubanduses. Rongide ja aurulaevadega lühenesid vahemaad ning tooteid sai eksportida kaugematele turgudele, luues nii omavahel seotud ülemaailmse kaubanduse.
Auru vanus ja selle allakäik
Vaatamata enam kui sajandi kestnud positiivsele mõjule hakkas aurumasina kasutamine vähenema 1890. aasta paiku, mil sisepõlemismootorid ja elekter hakkasid auru kui esmase energiaallika asendama. Aurumasina pärand on aga vaieldamatu, kuna see pani aluse järgnevatele tehnoloogilistele revolutsioonidele.
Tõus auru ajastu See oli võtmetähtsusega mitte ainult tööstusrevolutsiooni, vaid ka ühiskonna moderniseerimise jaoks, muutes igaveseks meie töö-, tootmis- ja reisimisviisi. Selle mõju on tänapäevalgi tunda paljudes meie kasutatavates tehnoloogiates.
Aurumasin mitte ainult ei võimaldanud toota rohkem kaupu lühema ajaga, vaid oli ka võtmetähtsusega infrastruktuuride, nagu raudtee ja suurtööstuste, arendamiseks hädavajalik ning tähistas sellega masstootmise algust. See uuendus oli kahtlemata liikumapanev jõud, mis viis inimkonna uude tööstus- ja tehnoloogiaajastusse.