Tänapäeval Lähis-Ida nime all tuntud territooriumil Tigrise ja Eufrati jõgede vahel elas üks oma aja arenenumaid tsivilisatsioone: Mesopotaamia tsivilisatsioon.
Tänu neile saame praegu nautida rida objekte, mis võimaldavad meil oma tööd lihtsamalt teha. Saame teada, mida Mesopotaamia olulised leiutised.
Kiilukiri
Mesopotaamia tsivilisatsiooni üks transtsendentaalsemaid leiutisi oli kiilkiri, mille arendas välja 4. aastatuhande lõpu poole eKr Sumerid. Algselt koosnes see piktogrammidest, mis kujutasid konkreetseid objekte või ideid. Selle süsteemi areng oli aga kiire ja aastaks 2600 eKr olid sümbolid juba lihtsustatud ja nende esialgsetest esitusviisidest eemaldunud. See lihtsustamisprotsess arenes edasi, kuni kirjutamissüsteem oli piisavalt paindlik, et seda saaks kasutada väljaspool haldusfunktsioone, võimaldades abstraktsete mõistete kajastamist ja keerukamate tekstide koostamist.
aastal salvestati kiilkirjakiri märjad savitahvlid, vajutades kiilukujulise stiletiga – sellest ka selle nimi. Selle süsteemi võtsid omaks ka teised rahvad, nagu akadlased ja elamlased, ning selle mõju ulatus vanapärsia ja ugariti tähestikuni. Lisaks praktilisele väärtusele oli see ülioluline tööriist teadmiste laiendamisel ja oluliste lugude säilitamisel, nagu näiteks Gilgameši eepos.
Kirjutamise arenedes hakkasid mesopotaamlased kasutama mõnda foneetilise väärtusega sümbolit, mis võimaldas neil väljendada abstraktsemaid ja keerukamaid ideid. See areng oli ülioluline suhtlemiseks ühiskonnas, kus õitses haldus ja kaubandus.
Moneda
Valuuta leiutamine on Mesopotaamia teine suur panus maailmale. Kuigi selle loomist seostatakse sageli moodsamate aegadega, pärinevad esimesed mündid 7. sajandist eKr kuni 1. sajandini pKr. Mõnede ajaloolaste, nagu Will Durant, arvates hakati münte välja laskma just 2010. aasta valitsusajal. Assüüria kuningas Senheribja selle kasutamine laienes kiiresti teistele territooriumidele. See edasiminek tähistas iidse maailma majanduses enne ja pärast, võimaldades kaubandust paremini organiseerida ja tõhustada.
Ratta leiutamine
Teine Mesopotaamias ilmunud kõige olulisem leiutis oli rueda. See lihtne, kuid põhiline mehaaniline seade ilmus esmakordselt umbes 3500 eKr. Algselt loodi need kasutamiseks keraamika, kuid aja jooksul laienes selle kasutamine transpordile.
Ratta areng võimaldas leiutada kärud ja vankrid, aga ka muid keerukamaid seadmeid, nagu pottsepaketas. Kuid alles mitu sajandit hiljem hakati ratast lõpuks rakendama kaupade ja inimeste veol. See uuendus hõlbustas kaubandust ja liikuvust suures osas iidsest maailmast ning jääb tänapäevase mehaanika üheks alustalaks.
Matemaatika ja seksagesimaalne süsteem
Üks teadmiste valdkondi, kus Mesopotaamia tsivilisatsioon silma paistis, oli matemaatika. Sumerid olid esimesed, kes lõid keerulise numbrisüsteemi, mis põhines arvul 60, tuntud kui seksagesimaalne süsteem, mida kasutame tänapäevalgi aja ja nurkade mõõtmiseks (60 sekundit, 60 minutit, 360 kraadi ringis).
See edu võimaldas mesopotaamlastel teha täpsemaid arvutusi ning töötada välja korrutamis-, jagamis- ja astmetabeleid, nagu ruut- ja kuupjuured. Lisaks oli see süsteem ülioluline kalendrite ja astronoomiliste uuringute loomisel.
Astroloogia ja astronoomia
El taevaõpetus ja taevakehad olid varajaste tsivilisatsioonide jaoks üliolulised ning Mesopotaamia polnud erand. Arenesid mesopotaamlased astronoomilisi teadmisi arenenud, mis võimaldas neil tähti ja tähtkuju tuvastada ja klassifitseerida.
Esimesed organiseeritud ülestähendused taevast pärinevad aastast Mul Apin liistud aastast 1000 eKr, mis on esimesed teadaolevad dokumendid, mis eristavad kolme taevavööndit. Need alad omistati jumalatele Enlilile, Anule ja Eale ning need olid kaasaegse astronoomia aluseks.
Kuigi astroloogiat peetakse tänapäeval pseudoteaduseks, oli see mesopotaamlaste jaoks otsustava tähtsusega tööriist, kuna nad uskusid, et tähtede liikumine mõjutab poliitilisi ja sotsiaalseid sündmusi Maal.
Calendario
El Kuu kalender, teine Mesopotaamia põhileiutis, pärineb aastast 4000 eKr. Nad jagasid kuud 12 neljanädalaseks tsükliks ja päevad seitsmeks, luues aluse kaasaegsetele kalendritele. Aastaajad ja kuufaasid olid olulised ka põllumajanduslike ja tseremoniaalsete tegevuste struktureerimiseks, olles nende ühiskonna toimimise oluline komponent.
Laev ja puri
Tänu geograafilisele asukohale Tigrise ja Eufrati jõgede vahel arendasid Mesopotaamia elanikud uusi tehnoloogiaid, et navigeerida ja transportida kaupu üle vee. Nad leiutasid purjekad umbes 3000 eKr, mis võimaldas kiiremat ja tõhusamat transporti. Tegelikult võimaldasid need laevad luua jõgede kaubateid, mis ühendasid suuri territooriumi alasid.
La velamängis koos teiste mereväe edusammudega üliolulist rolli kaugkaubanduse tugevdamisel ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide territoriaalse laienemise võimaldamisel.
Sahk
Leiutis ader See oli veel üks Mesopotaamia transtsendentaalne saavutus. See umbes 3500 eKr loodud seade võimaldas palju tõhusamat põllumajandust, kuna see hõlbustas maa ettevalmistamist ja külvamist, suurendades toidu tootmist. Lisaks kasutasid põllumehed loomade, näiteks härgade, kodustamisel neid adra lohistamiseks, säästes nende aega ja vaeva.
Metallurgia
La metallurgia Mesopotaamias Sellel oli ka märkimisväärne mõju. Algul hakkasid sumerid töötama peamiselt vasega, kuid umbes 1200–1000 eKr õnnestus neil raua töötlemine selgeks saada, kuigi selle kõrge hinna ja töötlemisraskuste tõttu piirdus selle kasutamine peamiselt sõjalise valdkonnaga.
Metallurgia edusammud panid aluse paremate tööriistade ja relvade tootmisele, võimaldades Mesopotaamia ühiskondadel laieneda ja oma territooriume paremini kaitsta.
On selge, et Mesopotaamia tsivilisatsiooni leiutised on inimarengu mõistmiseks põhilised. Need edusammud ei tähistanud mitte ainult nende aja arengut, vaid mõjutavad meie igapäevaelu ka tuhandeid aastaid pärast nende leiutamist. Matemaatikast kirjutamiseni, põllumajanduslike ja tehnoloogiliste tööriistade loomiseni – Mesopotaamia pani aluse kaasaegsele tsivilisatsioonile.