El friis See on dekoratiivne arhitektuurne element, mis on iidsetest aegadest olnud klassikaliste konstruktsioonide oluline osa. See element asub keskosas entablatuur, see tähendab, vahel arhitraav ja karniis. Kuigi selle põhifunktsioon on dekoratiivne, on sellel ka sümboolne ja kultuuriline komponent, mis muudab selle arhitektuuriajaloo võtmeelemendiks.
Mis on friis klassikalises arhitektuuris?
Klassikalistes arhitektuuritellimustes, nt dooria, iooniline y Korintlane, friis on entablatuuri keskosa. Olenevalt arhitektuuristiilist võib see olla kaunistatud reljeefidega või jääda lihtsaks. Dooria friisis on triglüüfid y metoobid, luues rütmilise mustri, mis peegeldab stiili kainust ja funktsionaalsust. Seevastu joonia ja korintose friisis eelistatakse pidevaid keeruliste stseenidega reljeefe, sageli dekoratiivsete elementidega nagu mütoloogilised kujundid või geomeetrilised mustrid.
Materjalid ja tehnikad friiside valmistamisel
Kreeka friis
Traditsiooniliselt kujundati friisid vääristest materjalidest, näiteks marmor ja piedra, eriti Vana-Kreekas ja Roomas. Uuemal ajal on ka muid materjale nagu jah ja madera Neid on kasutatud ka tänu nende mitmekülgsusele ja töölihtsusele, mis võimaldab detailides suuremat täpsust.
Tänapäeval kasutatakse neid isegi Sünteetilised materjalid jäljendada kivi või puidu välimust, pakkudes ökonoomsemaid lahendusi, loobumata klassikalisest esteetikast. Need materjalid võimaldavad friise integreerida kaasaegne arhitektuur, nii sise- kui ka välistingimustes dekoratiivsete elementidena, mis on võimelised andma igale ruumile iseloomu.
Friisi funktsioonid ja kasutusalad arhitektuuris
Friis ei täida mitte ainult dekoratiivset funktsiooni, vaid ka jutustab lugusid ning esindab olulisi stseene kultuurilisel ja ajaloolisel tasandil. Paljud Kreeka ja Rooma templifriisid on kaunistatud reljeefid mis jutustavad müüte, lahinguid ja seltskondlikke sündmusi. Seda tüüpi ornamentidel oli selge eesmärk: tugevdada kultuurilist identiteeti ja edastada ideoloogilisi sõnumeid neile, kes neid struktuure mõtisklevad.
Kaasaegsemates konstruktsioonides, nt elamud või kommertskasutuses, saab friisi kasutada liistuna või dekoratiivse arhitektuurse detailina ruumides, akendel või ustel, pakkudes ruumidele elegantsi ja sügavust. Samuti on kattena kasutatud friise Paredes, mis lisaks ornamentikale toimivad ka kaitsekihina hoonete pinnal.
Friis kaasaegses arhitektuuris
Kuigi dekoratiivsete friiside kasutamine on iidsete perioodidega võrreldes vähenenud, on nende taastekke kaasaegses sisekujunduses ja arhitektuuris märkimisväärne. Praegu on MDF friisid, mis imiteerivad puitu, on populaarsust kogunud tänu oma isoleerivatele ja esteetilistele omadustele.
Seda tüüpi friis sobib ideaalselt neile, kes otsivad soojusisolatsioon ja akustiline koosolekuruumides või äripindades, lisaks praktiline valik kaasaegsetesse kodudesse. MDF-friis mitte ainult ei lisa eristavat elementi, vaid on ka funktsionaalne, täites funktsionaalsuse ja disaini osas olulisi rolle.
Lühidalt öeldes on friis endiselt selge näide sellest, kuidas arhitektuur võib olla nii funktsionaalne kui ka esteetiline. Kuigi selle praktiline funktsioon on aja jooksul muutunud, jääb selle dekoratiivne ja sümboolne väärtus muutumatuks. Olgu iidsetes templites või kaasaegsetes kodudes, friis jutustab jätkuvalt lugusid ja kaunistab hooneid oma ainulaadse kohalolekuga.