Kuule reisimine oli veel paar aastat tagasi unistus, mida kinnitasid ainult Apollo missioonid. Viimastel aastatel oleme aga näinud märkimisväärseid edusamme, mis võivad muuta selle unistuse kommertsreaalsuseks. Ameerika firma Kuldne piik, mille asutasid ja juhivad endised NASA töötajad, on olnud selles valdkonnas teerajaja, astunud esimesi samme, et pakkuda avalikkusele võimalust erareisid Kuule, kuigi üüratu hinnaga ligikaudu 1.160 miljoneid eurosid ekspeditsiooni kohta.
Golden Spike'i esitatud andmete kohaselt on see hind tunduvalt madalam kui see, mis kuluks valitsusasutustele, nagu NASA, nende omadustega missiooni korraldamine. Golden Spike’i pakutud ärimudel püüab ära kasutada praeguseid tehnoloogiaid, nagu olemasolevad kapslid ja raketid, mis võimaldab pakkuda teenust soodsama hinnaga. See on äratanud huvi Apollo ajastu investorite ja veteranide vastu, kes näevad projektis potentsiaali muuta kommertsuuringud. Allpool uurime selle põneva ettepaneku kõiki üksikasju.
Golden Spike: ettevõte, kes tahab meid Kuule viia
Golden Spike’i lõid NASA Apollo programmi endised töötajad ja veteranid, eesmärgiga pakkuda Kuule kommertsekspeditsioone. Vastutajate hulgas on Alan Stern, ettevõtte president ja NASA endine aseadministraator. Lisaks on üks peamisi insenere, Jim French, kes kavandas paljusid Apollo missioonidel kasutatud raketisüsteeme, on samuti osa meeskonnast.
Alates selle loomisest on Golden Spike suutnud äratada huvi sellistes riikides nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Lõuna-Aafrika, kes näevad võimalust missioonidel osalemises. Sterni sõnul loodab ettevõte, et aja ja kulude vähendamisega on need missioonid taskukohased rohkematele riikidele, korporatsioonidele ja isegi miljardäridele, kes on huvitatud teaduslikust ja kaubanduslikust kosmoseuuringutest.
Golden Spike’i edu üheks võtmeks on olnud keskendumine mitte ainult kosmoseturismile, vaid ka sellele teaduslik uurimine. See on võimaldanud ettevõttel mitte ainult püüda meelitada rikkaid turiste, vaid ka uurimistööga tegelevaid institutsioone ja ettevõtteid, kes soovivad anda oma panuse meie satelliidi teadmistesse.
Finantseerimine ja muud tuluallikad
Nende ekspeditsioonide reaalsuseks muutmiseks on Golden Spike'i hinnangul vaja esialgset investeeringut 5.415 6.190 ja XNUMX XNUMX miljonit eurot, ehk 7.000–8.000 miljonit dollarit. See summa katab esimesed missioonid, mis on ettevõtte hinnangul võtmetähtsusega tulevaste ekspeditsioonide kulude vähendamisel eelmainitud 1.160 miljoni euroni reisi kohta.
Ettevõttel on ka reklaamiõiguste müük ja litsentsid täiendava sissetulekuallikana. See hõlmab võimalust, et ettevõtted omandavad õiguse anda laevadele ja maandumisplatvormidele nimesid, mis tooks kaubamärkidele kaasa märkimisväärse meediakajastuse.
Stern juhib tähelepanu sellele, et kuigi kasumlikkuse saavutamiseks ei ole vaja müüa kümneid lähetusi, tuleks ettevõtte esialgsete kulude katmiseks saavutada kolme kuni nelja reisi piir. Lisaks a turu-uuring Golden Spike'i läbiviidud uuring näitas, et kuureiside ostmisest oleks huvitatud 15–25 riiki, mis tagab hea esialgse nõudluse.
Kes saab Kuule reisida?
Esimesed kliendid saavad Sterni sõnul enamasti olema kosmoseagentuurid ja rahvusvahelised korporatsioonid, kellel on suur teadusuuringute eelarve. Siiski eeldatakse ka, et miljardärid ja eratehnoloogiaettevõtted on valmis investeerima ainulaadsesse võimalust osaleda Kuu uurimises.
Potentsiaalsete reisijate hulgas eeldatakse, et mõned enim kasu toovad asutused on füüsika ja astronoomia uurimisprogrammidega ülikoolid, samuti tehnoloogiaettevõtted, kellel võib olla ärihuvi ressursside kaevandamise või Maal rakendatavate uute tehnoloogiate uurimise vastu.
Lisaks eeldatakse, et üha rohkemate riikide liitudes muutub reisimine üha sagedasemaks ja kättesaadavamaks, mis võimaldab osaleda mitte ainult maailma rikkaimatel valitsustel, vaid ka keskmise suurusega riikidel, kellel pole oma kosmoseinfrastruktuuri.
Praeguste tehnoloogiate kasutamine
Golden Spike’i äriedu üks alustalasid seisneb juba töötavate tehnoloogiate kasutamises. See hõlmab rakette ja kapsleid, mida praegu kasutatakse Rahvusvahelise Kosmosejaama (ISS) missioonidel ja muudel mehitamata missioonidel.
Siiski töötaksid nad välja ka võtmekomponente, mis on Kuu-missioonide täielikuks ohutuseks läbiviimiseks hädavajalikud. Nende hulgas on a uue põlvkonna kosmoseülikonnad mis pakuvad suuremat mobiilsust ja vastupidavust, samuti modulaarne maandur, mida saab tulevastel missioonidel korduvalt kasutada.
Teine oluline aspekt, millele nad keskenduvad, on pidevat tarnimist võimaldava logistika infrastruktuuri loomine. See aitab mitte ainult muuta ekspeditsioonid ohutumaks, vaid võimaldab lähitulevikus ka Kuu pinna kaevandamist.
Apollo missioonide pärand ja Kuu uurimise tulevik
Golden Spike’i edu ei seisne ainult tema äriplaanides, vaid ka võimes ammutada inspiratsiooni Apollo missioonide pärandist. Viimati kõndisid inimesed Kuu pinnal detsembris 1972 missiooni ajal Apollo 17. See sündmus tähistas ajaloolist verstaposti inimeste kosmoseuuringutes, kuid sellest ajast alates oli huvi Kuu vastu märgatavalt vähenenud.
Nüüd, erasektori tõusuga kosmoseuuringutes, on Kuule naasmise võimalus muutunud käegakatsutavamaks. Kuldne piik Sa ei ole selles võidujooksus üksi; Artemise programmiga ettevõtted nagu SpaceX ja NASA kavandavad ka uusi mehitatud missioone Kuule, mis võivad tekitada selles valdkonnas uut tervislikku konkurentsi.
Teisest küljest on mõned eramissioonid juba vilja kandma hakanud. Näiteks SpaceX on edukalt kommertsialiseerinud suborbitaallende ja arendab koos NASAga Artemise programmi eesmärgiga luua Kuu peal inimeste jätkusuutlik kohalolek. Seetõttu ei seisne kaasaegne kosmosevõistlus enam ainult selles, kes jõuab kohale esimesena, vaid selles, kes suudab luua elujõulise majandusmudeli väljaspool Maa orbiiti tehtavate uuringute ümber.
Kuuturismiga seoses on mõned ettevõtted, nagu Virgin Galactic ja Blue Origin, juba hakanud pakkuma Maal suborbitaalseid kogemusi, mis toovad inimesi kosmosekogemusele lähemale, ilma et nad oleksid veel Kuule jõudnud. Golden Spike ihkab siiski olla teerajajaks täielikel eralendudel meie looduslikule satelliidile.
Tundub, et Kuu uurimise tulevik tervikuna on suunatud avaliku ja erasektori koostööle, kus nii valitsus kui ka eraettevõtted teevad koostööd, et muuta pikaajaline kosmoselend elujõuliseks. See võib tähendada, et järgmistel aastakümnetel ei ole me tunnistajaks mitte ainult püsivate Kuu kolooniate rajamisele, vaid ka teadusliku aktiivsuse kasvule ja Kuu võimalikule muutmisele stardiplatvormiks kaugematele missioonidele, näiteks Marsile.