Meie keele päritolu dešifreerimiseks on vaja minna tagasi Rooma impeeriumi eelsesse aega, kus foiniiklased otsustasid kutsuda Hispaania territooriumi nimega Hispaania, mis kummalisel kombel tähendas “jäneste maad”. Nimi, mille võtsid hiljem kasutusele roomlased, kui nad tugevdasid oma domineerimist Pürenee poolsaarel.
Kogu Pürenee poolsaare territooriumil elasid erinevad omakeelsed rooma-eelsed rahvad, nagu ibeerlased, keldid, tartessid ja baskid. Kuigi enamik neist keeltest kadus aja jooksul, jätsid nad a märkimisväärne mõju hispaania keele leksikoni tulevikule. Tegelikult on sellistel sõnadel nagu muda, koer ja mõned kohanimevormid rooma-eelsed juured.
Roomlased okupeerisid oma laienemisel läbi Lääne-Euroopa suure osa sellest, mida me tänapäeval tunneme Hispaaniana. ametlikuks kasutamiseks Ladina keel, asendades kiiresti kohalikud keeled. Ladina keel sai territooriumi haldus-, õigus- ja sõjaliseks keeleks. Valdav ladina keel ei oleks aga klassika, mida Rooma koolides õpetati, vaid ladina keel vulgaarne ladina keel, keele kõneversioon.
Vulgaarne ladina keel ja hispaania keele kujunemine
El vulgaarne ladina keel, erinevalt klassikast, arenes palju kiiremini, kuna akadeemilise ettevalmistuseta elanikkond kasutas seda igapäevaselt. See vulgaarne ladina keel oli paindlikum ja vähem formaalne ning see viis romaani keelte loomiseni, nagu hispaania, prantsuse, itaalia ja portugali keel.
Eelkõige hakkas kastiilia keel arenema Kastiilia kuningriigis 9. ja 10. sajandil, sulandades omavahel kohalikud dialektid ja ühendades erinevad ladina ja visigooti keelelised mõjud. See protsess oli äärmiselt aeglane, kuid aja möödudes muutus hispaania keel poolsaarel domineerivaks keeleks.
Araabia mõju hispaania keelele
Pärast Rooma impeeriumi langemist läbis Pürenee poolsaar mitu sissetungi, kuni 711. aastal saabus araablaste vallutus. Araablased, kes tungisid kiiresti läbi territooriumi, domineerisid vaid seitsme aastaga suures osas poolsaarest. Nad jääksid piirkonda ligikaudu 800 aastat, saavutades enneolematu kultuurilise, teadusliku ja keelelise mõju.
Sellel Al-Andaluse nime all tuntud perioodil hakkas kohalik elanikkond omaks võtma arvukalt araabiakeelseid termineid kultuuriline üleolek sissetungijate vastu sellistes teadustes nagu meditsiin, astronoomia, matemaatika ja filosoofia. Araablased tõid endaga kaasa uusi mõisteid, mis rikastasid tolleaegset sõnavara ja selle tulemusena Praeguses hispaania keeles on rohkem kui 4.000 araabia päritolu sõna, millest paljusid me oma igapäevaelus kasutame.
Arabismid, mis püsivad tänapäeva hispaania keeles
Mõned levinumad araabia päritolu sõnad on kergesti tuvastatavad. Iga sõna, mis algab tähega "al", näitab selgelt selle araabia päritolu: almohada, algodón, basiilik, paljude teiste seas. Niisamuti tulevad araabia keelest ka teaduse ja kaubandusega seotud sõnad, nt algebra, alkeemia, ladu, kui mainida mõnda.
El toponüümia väli See on ka poolsaare araablaste püsivuse peegeldus, mille nimed on nagu Guadalquivir, Algeciras o plekk pärit araabia juurtest. Need sõnad näitavad meile, kuidas need arabismid püsivad isegi geograafias.
Araabia kultuuri- ja teadusuuendused
Oma valitsemisajal ei panustasid araablased mitte ainult sõnadega, vaid tegid ka põhjapanevaid edusamme Euroopa teaduses ja kultuuris. Nad tutvustasid araabia numbrite kasutamine, nulli idee, kümnendsüsteem ja algebra, elemendid, mis muutsid matemaatika pöörde ja mis on jätkuvalt meie praeguse ühiskonna aluseks.
Sellistes valdkondades nagu muusika jätsid ka araablased oma jälje. Instrumendid nagu kitarr ja muusikalistel vormidel, nagu flamenko, on araabia juured, mis tulenevad moslemite poolt poolsaarele toodud helidest ja rütmidest.
Hispaania keele ajalugu on erinevate kultuuride sajandeid kestnud keerukate vastasmõjude tulemus, Rooma mõjuga vulgaarse ladina keele kaudu ning araablaste jäetud kultuurilise ja keelelise mõjuga. Need kaks tsivilisatsiooni jätsid omal moel keelde, mida tänapäeval kasutab enam kui 500 miljonit inimest, kustumatu jälje. Alates tuhandetest ladina keelest pärinevatest sõnadest kuni enam kui 4.000 araabia päritolu sõnadeni on tänapäeva hispaania keel elav peegeldus kultuurilisest rikkusest, mis on Pürenee poolsaart sajandite jooksul toitnud.