Väga sagedane meteoroloogiline nähtus, mis võib nähtavuse järsu vähendamise tõttu põhjustada tõsiseid õnnetusi udune. See nähtus tekib veeauru kondenseerumisel Maa pinnal ja mõjutab eriti juhtivust.
Kuid kas me tõesti mõistame udu moodustumist, selle omadusi ja ohte, mida see autojuhtidele kujutab? Selles artiklis selgitame üksikasjalikult, kuidas see nähtus tekib, kus see on kõige levinum ja milliseid ettevaatusabinõusid peame õnnetuste vältimiseks võtma.
Miks tekib udu?
Udu on sisuliselt madal pilv, mis moodustub pinna lähedal. See tekib siis, kui õhk jahtub piisavalt, et veeaur kondenseerub väikesteks hõljuvateks tilkadeks. Seda esineb kõige sagedamini aastal külmad sügis- ja talvehommikud, kuigi see võib ilmuda ka suvel.
Need veepiisad jäävad oma väikese suuruse tõttu suspensiooni, luues visuaalse barjääri. Nagu pilvede tekke puhul, sõltub udu veeauru ja külma õhuvoolu vastasmõjust. Pealegi, osakesed õhus nagu tolm, reostus või meresool toimivad kondensatsioonituumadena, soodustades selle välimust, eriti linna- ja rannikualadel.
Oluline on mainida, et erinevatel asjaoludel tekib erinevat tüüpi udu. Peamised udu moodustumise mehhanismid on järgmised:
Koolitusmehhanismid
Udu teket soodustavad erinevad mehhanismid, olenevalt kohalikest meteoroloogilistest tingimustest. Peamised udutüübid on järgmised:
- Kiirgusudu: Tekib siis, kui maapind öösel kiiresti jahtub, jahutades läheduses olevat õhku.
- Advektsioonudu: Tekib siis, kui soe ja niiske õhk liigub üle külma pinna.
- aurustumisudu: Tekib siis, kui veeaur aurustub veepinnalt, nagu järved või mered, ja puutub kokku külma õhu kihtidega.
- Orograafiline udu: Ilmub mägistes piirkondades nõlvadest üles tõusva õhu jahtumise tõttu.
- segane udu: Selle põhjuseks on suurenenud niiskus ja jahutamine.
Parasvöötmes on udu sagedamini selgetel tuulevaiksetel öödel, kuna maapind kiiresti jahtub. Udu kipub hajuma hommikuti, kui päikesesoojus hakkab maapinna ja õhu temperatuuri tõstma.
Udu sagedus olenevalt asukohast
Udu tekib peamiselt drastiliste temperatuurimuutustega piirkondades, näiteks järvede, jõgede ja merede äärealadel. Kontrast külma õhu ja soojema vee vahel loob optimaalsed tingimused kondenseerumiseks. Tavaline on näha sisse udu orud ja mägised alad temperatuuride erinevuste tõttu tippude ja orgude vahel.
Rannikualadel, nagu Atlandi ookeani ja Kantaabria mere külmad mered, on tavaline isegi suvel täheldada hommikust udu. Seda tüüpi udu tekib siis, kui rannikult soe õhk liigub üle külma vee, soodustades advektsiooniudu teket.
Veelgi enam, linnapiirkondades võib saaste, hõljuvate osakeste ja niiskuse kombinatsioon samuti udu intensiivistada. Veekogude läheduses või suure tööstusliku aktiivsusega linnades esineb sageli sageli udu.
Uduoht autojuhtidele
Udu toob juhtide jaoks kaasa mitmeid riske, sealhulgas märgatav nähtavuse vähenemine kõige ilmsem. See nähtus võib muuta teel olevad objektid, sealhulgas teised sõidukid, liiklusmärgid ja takistused nähtamatuks, kuni oleme neile väga lähedal, mis võib põhjustada õnnetusi.
Uuring Federal Highway Administration USA-s näitas, et udustel päevadel juhtub palju õnnetusi. Ilmekas fakt on see, et ainuüksi aastatel 2004–2013 põhjustas udu rohkem kui 1,25 miljonit õnnetust. Peamiseks põhjuseks oli juhtide raskused eessõitvate autode kiiruse ja vahemaa korrektsel arvutamisel.
Udu tekitab teele ka suurenenud niiskust, muutes pinnad libedaks, mis mõjutab negatiivselt rehvi haarduvust. See võib kaasa tuua pikema pidurdusaja, mis suurendab kokkupõrgete tõenäosust.
Ettevaatusabinõud udus sõitmisel
Ududes oludes sõitmine nõuab erilist hoolt. Siin on mõned näpunäited, mis aitavad teil sellistes olukordades sõites ohutuna püsida.
- Aeglustada: Piiratud nähtavuse tingimustes on kiiruse vähendamine võtmetähtsusega. Aeglaselt sõitmine annab teile rohkem reageerimisaega hädaolukorras.
- Valgustite õige kasutamine: Ärge kasutage kaugtulesid. Udu peegeldab valgust ja võib teid pimestada. Selle asemel kasutage lähitulesid ja kui teie autol need on, udutuled ees ja taga.
- Suurendage ohutuskaugust: Suurema vahemaa hoidmine oma sõiduki ja eessõitja vahel annab teile äkkpeatuse korral rohkem aega reageerimiseks.
- Mööda ei tohi teha: Vältige udus tingimustes teistest sõidukitest möödasõitu, kuna halvenenud nähtavus võib takistada lähenevat sõidukit või ohtlikku kurvi nägemast.
- Vajadusel peatage: Kui udu on väga tihe ja tunnete end ebaturvaliselt, on kõige parem leida peatumiseks turvaline koht, näiteks puhkeala. Ärge kunagi peatuge õlal.
- Kasutage teemärgistust: Väga tiheda udu korral võivad teejooned olla oluliseks viiteks, et hoida teid õigel sõidurajal.
- Puhastage tuuleklaasid ja peeglid: Kontrollige, kas teie klaasipuhastid on heas seisukorras ja aknad pole udused. Kasutage vajadusel sulatusvahendit.
- Vältige segajaid: keskenduge teele, vältides segavaid tegureid, nagu raadio või mobiiltelefon. Keskendumine on udus ohutuks sõitmiseks hädavajalik.
Udune olukord võib olla ettearvamatu ning oluline on olla alati valmis ja sõita äärmise ettevaatusega. Järgides neid näpunäiteid ja teadvustades riske, saate nendes tingimustes sõites märkimisväärselt vähendada oma õnnetusse sattumise võimalust.