Inimestevahelistes suhetes on kahte peamist tüüpi side: Verbaalne kommunikatsioon ja mitteverbaalne kommunikatsioon. Kuigi mõlemad suhtlustüübid täidavad sõnumite edastamise funktsiooni, on mõlemal ainulaadsed omadused, mis neid eristavad.
Mis on verbaalne suhtlus?
La Verbaalne kommunikatsioon See on see, mida toodetakse keeleliste märkide, st kõne või kirjutamise abil. Oma elu algusest peale hakkame läbi suhtlema kõlab, näiteks karjumine, nutt, naer või müra. Hiljem õppimise kaudu arendame neid oskusi, kuni suudame moodustada sõnu ja struktureeritud lauseid. Just verbaalse suhtluse kaudu väljendavad inimesed ideid, mõtteid või tundeid selgelt ja täpselt. See protsess hõlmab lisaks kasutatavatele sõnadele ka hääletooni, rütmi ja sõnumi kiirust. Verbaalset suhtlust on kaks peamist vormi:
- Oral: Läbi helide ja öeldud sõnade. Klassikalised näited hõlmavad telefonivestlust või näost näkku vestlust.
- Kirjutatud: Seda kasutatakse siis, kui suhtlemine toimub kirjalikult, näiteks kirja või meili teel.
Suulise verbaalse suhtluse raames on oluline järgida teatud reegleid, näiteks hoida silmsidet, kasutada sobivat tooni ja vältida vestluspartneri katkestamist. Need reeglid tagavad, et suhtlus on tõhus ja lugupidav.
Mis on mitteverbaalne suhtlus?
Erinevalt verbaalsest, mitteverbaalne kommunikatsioon ei kasuta sõnu, vaid lähtub žestid, näoilmed, asendid ja muud käitumisviisid. Uuringute kohaselt edastatakse 70% meie suhtlusest just sellise kehakeele kaudu. Mitteverbaalset suhtlust saab jagada mitmeks tüübiks:
- Kineesia: Seotud žestide ja kehaliigutuste kasutamisega, nagu naeratus, püstiasend või lainetus.
- Paralingvistika: See hõlmab selliseid elemente nagu hääletoon, rütm või helitugevus rääkimisel, mis kaasnevad verbaalse suhtlusega.
- Prokseemika: Uurige inimeste vahelisi füüsilisi kaugusi ja seda, kuidas need suhtlemist mõjutavad.
La mitteverbaalne kommunikatsioon Seda võib olla raske täielikult kontrollida, kuna see juhtub sageli tahtmatult. Küll aga on see asendamatu täiendus verbaalsele suhtlusele, kuna aitab öeldut rõhutada või isegi sellega vastuolus olla.
Erinevused verbaalse ja mitteverbaalse suhtluse vahel
Mõlemal suhtlustüübil on sama eesmärk: et vastuvõtja mõistaks edastatud sõnumit. Erinevused nende kahe vahel on aga selged:
- Sõnakasutus: Verbaalne suhtlus põhineb sõnadel, mitteverbaalne suhtlus aga liigub žestide, kehahoiakute ja muude visuaalsete märkide kaudu.
- Vabatahtlik kontroll: Inimestel on verbaalses suhtluses suurem kontroll selle üle, mida nad ütlevad. Mitteverbaalses vormis võivad mõned žestid põgeneda, ilma et saatja sellest teadlik oleks.
- Täpsus: Verbaalne suhtlus on tavaliselt täpsem, kuna see võimaldab idee edastamiseks kasutada täpseid sõnu. Teisest küljest võib mitteverbaalne olla mitmetähenduslikum.
- Reguleerimisala: Kui verbaalset suhtlust piiravad kõnekeeled ning vajadus ühise koodi järele saatja ja vastuvõtja vahel, siis mitteverbaalne suhtlus on universaalsem ja seda mõistavad erinevatest kultuuridest pärit inimesed.
Oluline on märkida, et kuigi mõlemat tüüpi suhtlust saab kasutada eraldi, on kõige levinum see, et neid kasutatakse samaaegselt. Tegelikult, kui mõlemad suhtlusviisid langevad kokku ja toetavad üksteist, on sõnum palju tõhusam.
Näited verbaalsest ja mitteverbaalsest suhtlusest
Selgema arusaamise huvides on siin mõned levinumad näited iga suhtlustüübi kohta.
Näited verbaalsest suhtlusest
- Vestlus sõprade vahel.
- Ülikoolis peetud loeng.
- Telefonikõne.
- Postiga saadetud kiri.
Mitteverbaalse suhtluse näited
- Käte ristamine tüli ajal.
- Naeratage kellelegi, kes meid köidab.
- Juhiste andmisel osutage sõrmega.
- Aplodeerimine pärast teatrietendust.
Need näited teevad selgeks, kuidas mõlemad suhtlusvormid on meie igapäevaellu integreeritud ja kuidas saame ilma sõnadeta edastada selgeid ja keerulisi sõnumeid.
Täiendus verbaalse ja mitteverbaalse suhtluse vahel
Paljudel juhtudel peavad mõlemad suhtlusliigid teineteist täiendama. Näiteks tööintervjuul ei ole olulised mitte ainult suulised vastused, vaid ka kandidaadi kehahoiak, silmside ja näoilme. Lisaks… mitteverbaalne keel See on võtmetähtsusega näitaja konfliktsituatsioonides või siis, kui keegi midagi varjab. Me teame näiteks, et mõned žestid, näiteks näo puudutamine või silmsideme vältimine, on märgid sellest, et inimene võib valetada. See tasakaal meie öeldu ja sõnadeta edastatava vahel on inimsuhtluses ülioluline. Mitteverbaalse keele lugemine võib oluliselt parandada meie isiklikke ja tööalaseid suhteid. Võime suhelda mitte ainult sõnadega, vaid ka kogu oma kehaga on oskus, mis mõjutab otseselt meie suhtluse kvaliteeti. Nii verbaalne kui ka mitteverbaalne suhtlus on olulised ning mõlema mõistmine võimaldab meil optimeerida seda, kuidas me teistega suhtleme.